Kuidas ühendada teie kõhnumisdieet dieediga, mida peab teie kulturistist abikaasa? Mida teha, kui lisaks on teie laps toidu suhtes valiv ning teie eakal isal on kõrge vererõhk?
Terve perekond võib toituda tervislikult. Iga pereliige võib leida sobiva toidu oma kaalu, energiavajaduse ja maitse järgi. Vajate vaid häid retsepte, piisavalt toiduaineid ja mõningaid oskusi menüü koostamisel.
Mis juhtub, kui üks teist soovib kaalus alla võtta?
Kaalu langetamisel ei ole vaja kõigest loobuda. Tuleb vähendada söödava toidu kogust ja aru saada, mida teie organism vajab. Üksikul perekonnaliikmel ei ole üldse raske kaalust alla võtta - tuleb valida võimalikult mitmekesine toit. Samuti on tähtis, et eridieedil olev pereliige ei tunneks end kõrvalejäetuna - söövad ju kõik tegelikult sama toitu. Dieedil olev inimene peab tundma, et teda toetatakse. Sellest on suurt abi.
Koostage menüü koos selle pereliikmega, kes peab kaalu langetama. Ei ole vaja pidada äärmiselt karmi ja keelavat dieeti. Enamasti võib saavutada tervisliku kehakaalu valides sobiva toidu ja tegeldes regulaarselt füüsiliste harjutustega.
Hea enesetunne
Teie tervis ja toitumine on omavahel seotud: tervislik eluviis sõltub eelkõige tervislikust toitumisest. Toitumisharjumuste tervislikumaks muutmine tähendab tihti tervise parenemist. Puuviljad, juurviljad, pähklid ja kaunviljad, aga ka paljud põhitoiduained aitavad kaasa tugeva immuunsussüsteemi säilitamisele.
Vahemere dieet
Inimesed, kes toituvad Vahemere dieedi järgi, elavad tavaliselt teistest kauem.
Mis on Vahemere dieet?
Vahemere dieet põhineb leival ja pastal, värsketel köögiviljadel, kaun- ja puuviljadel, mereandidel, juustul, oliiviõlil, ürtidel ja fermenteeritud piimatoodetel (näiteks jogurt). Liha tarvitatakse tagasihoidlikult, rohkem kala ja muid mereande ning vähesel määral punast veini. Taolised toitumisharjumused ühendavad hea maitse, aroomi, värvuse ja naudingu.
Pealegi ei piisa Vahemeremaade elanikel ainult heast ja hästi tasakaalustatud toidust. Nad peavad lugu võimalusest süüa rahulikult, kiirustamata, vahepausidega - tõeliselt elu nautides.
Oliiviõli ja muud rasvad võivad olla tervisliku energia allikaks.
Rasvad ja õlid jagunevad loomseteks (piim, juust, jogurt, või, searasv, liha ja kala) ja taimseteks (oliivi-, päevalille-, rapsi-, maapähkliõli).
Kolm peamist rasvaliiki:
Küllastunud rasvad – nende tarbimist tuleb piirata, sest need tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasvu leidub rasvases lihas, hapukoores ja selle toodetes, palmiõlis, küpsetistes (küpsised, koogid ja tordid).
Monoküllastunud rasvad oluliselt kolesteroolitaset veres ei mõjuta. Vastupidi, need võivad isegi positiivset mõju omada. Monoküllastunud rasvu leidub palju taimeõlides, eriti oliivi- ja rapsiõlis, maapähklites, avokaadodes, tailihas, kanalihas ja munarebus.
Polüküllastunud rasvad vähendavad vere kolesteroolitaset ja on tervisele kasulikud. Need jagatakse kahte guppi: Omega 3 ja Omega 6 polüküllastunud rasvhapped. Mõlema grupi rasvu peaks toiduga saama ka dieeti pidav kaalujälgija. Omega 3 rasvhappeid sisaldab palju kala - Atlandi lõhe, skumbria, sardiinid, aga ka taimeõlid ning rapsi- ja sojatooted. Omega 6 rasvhappeid sisaldavad polüküllastunud margariinid ja rasvad (päevalille, soja ja maisi), kreeka pähklid, muud pähklid.
Tervislik on ka maitsev
Mõningates Vahemeremaades tarbivad oliiviõli isegi lapsed. Oliiviõli on hea maitsega ja annab toidule erilise maitsevarjundi.
See sisaldab palju monoküllastunud rasva. Vahemeremaade regioonis kasutatakse toidus palju küüslauku, mis samuti aitab tervist tugevdada.
Mõnelpool pakutakse hommikusöögiks tükk leiba küüslaugu, õli ja sibulaga. Antioksüdandid on elementide grupp, mida leidub teatud toiduainetes ja mis kaitsevad meie rakke. Antioksüdandid "neutraliseerivad" vabu radikaale, mida organism toodab ja mis soodustavad ebasoodsate rakkude teket.
Antioksüdante on palju puu-, juur- ja kaunviljades. Fetta ja mozzarella juustus ning jogurtis on palju kaltsiumi, mis tugevdab luustikku.